Neljapäev, 30. oktoober 2014

Kultuuriloolisi kalme Kanepi Ala kalmistul


Igavik ja inimesed saavad teineteisega kokku kui sõbrad, kui omaksed ning väeti inimese süda sulab oma vägeva hõimu ees, kust ta pärit on ja kelle rüppe ta jälle kaob..” Richard Roht




 





1. Aigro, Meta (*1900 † 14.07.1989), koolmeister, August Tina naiseõde, kauaaegne Jõksi algkooli õpetaja ja juhataja (1920-1946), Karskusseltsi tegelane, pidas Jõksi kooli kroonikat ja on Eesti Ajalooarhiivile üle andnud ainsa koolina Kanepi kihelkonnast kogu Jõksi kooli tervikliku alaloo dokumentatsiooni, oli Kanepi 7-kl. K. vene keele õpetaja (1947-52), arreteeriti 1952. a. koolitunnist. Pensionieas elas Kellakülas koos pillimehest elukaaslase August Müürsepaga, kellega neil on ühine hauatähis. †† Kanepi Ala k. Uus 44-IV. (asukoht uue osa I poolel, peateelt paremal ca 13. hauaplatsi kohalt risti liikudes ca 10. kalmuderida).









2. Drenkhan, Friedrich (*Kaagvere 23.10.1934 † 2.08.1984), õpetaja, lõpetas Kehtna PT raamatupidamise erialal, töötas Karste koolis (1953-77) ja (1977-78) Kanepi Kk. sõjalise ala juhatajana, õpetas ka ajalugu ja füüsikat. †† Ala k. H-I-58 V. (kellatorni teest vasakul kvartalitee ääres, ca 2 kvartalit müüri suunas).







3. Hallap, Saul (*Nahaküla Hino t. 28.11./9.12.1897 † 18.07.1941 mõrvatud Umbusi v. Põltsamaal), üks neljast maailmameistriks pärjatud Eesti tõstjatest, alustas jõuharjutustega kodus, treenis 1918 Tartus „Albergis“, 1922 tuli Tallinnas maailmameistriks keskkaalus „Kalevis“, sai 1924. a. Pariisi OM-il poolraskekaalus 9. tulemuse, püstitas 4 maailma- ja 8 olümpia- ja 7 Eesti rekordit. Pärast võistlussporti oli tsirkusetrupis „Sonny“. 1930. a-st elas Põltsamaal, oli soonetasuja (masseerija), 1940/41 uusmaasaaja Umbusi külas, mõrvati koos elukaaslase Alma Kaaluga (Dragun) Umbusi rabas. Põrm maeti ümber tema 100. sünniaastapäeval (28.11.1997) †† Kanepi Ala k Uus osa (enne peatee lõppu paremal risti uue osa suunas ca 6. rida).







4. Harju, Julius (*Tsooru 30.10.1903 † Kanepi 10.03.1977) lõpetas 1926 Võru RHS PG, 1933. a. TÜ õigusteaduskonna, töötanud Petseris ja Võrus vandeadvokaadi abina, 1944/45 Kanepi 7-kl. K. konstitutsiooni ja ajaloo õpetaja, sõjajärgsetel aastatel töötas kuni pensionile jäämiseni Põlva Tarbijate Kooperatiivis jurist-konsultina. .†† Kanepi Ala k. uus 48-I. (peateest paremal enne kellatorni ristteed risti II kvartali keskel 7. reas)







5. Harju Õie-Helmine (*1942. a-ni Küün, Vana-Piigandi koolimajas 7.05.1918 † Kanepi 26.9.1984), August- Küüni tütar, Julius H. abikaasa. Lõpetanud Vana-Piigandi, Kanepi kooli, 1937 Võru RHS ÜG, kodumajanduskooli, õppinud TÜ õigusteaduskonnas, lõpetanud Räpina Kk. pedagoogilise kl., töötas Kanepi MTK õpetajana 32 aastat (1943.-1980), algklasside, maateaduse, NL konstitutsiooni ja asendusõpetajana, õpetas ka ilulugemist, näitlemist, lavastas 4. klassi õpilastega A. Kivi „Seitse venda“. “.†† Kanepi Ala k. uus 48-I.







6. Hark, Kusta (*1881 † Nahaküla 18.07.1971) Kanepi kihelkonnakooli kasvandik, õpetaja, õpetanud vene keelt mitmes koolis, ka Kanepi koolis Eesti Vabariigi ajal ja asendusõpetajana ka sõjajärgsel perioodil. †† Kanepi Ala k. H-II A-61 (peatee ääres paremal II kv alguses).







7. Jannes/Janu, Juhan (*Krootuse 1843 † 1929 Krootuse), vallavanem, seltside tegelane, naine Kai Jannes (*Naano 1847 † 12.1922) ja pere, 11 lapsest poeg Aleksander Jannes (*Vana-Piigaste 11.11.1882 † Stockholm 11.12.1870), skulptor, õppis Riias Kunstikoolis ja A. Wolzi ateljees dekoratiivskulptuuri, oli Kanepi Vabadussõjas langenute ausamba autor, paljude Tallinna hoonetele dekoratsioonide teostaja. Tema isa Juhan Jannes/Janu oli Vana-Piigaste vallavanem, valiti Võrumaa kaebekirjade esitajaks senaator Manasseinile Riias, sattus mõisniku von Pfeifferi põlu alla ja saadeti hobusevarga asemel kohtuotsuseta 11/2 aastaks vangi, õigluse seadis jalule sõprade abiga abikaasa Kai Riias ringkonnakohtus. †† Kanepi Ala k J-I (57) P (Perekonnakalmistu on peatee ääres, kellatorni risttee vastas A. Jannese enda valmistatud südamekujuliste piiretega raudaia sees, suur perekonna raudrist on kadunud, samuti neli nulgu raudaia nurkadest, säilinud on raudaed, plats kuulub K. Tiislerile).





8. Jõgi, Eha (*kuni 1956 Koppel, Puhja 9.11.1929 † Põlva 6.06.2014), eelkooli pedagoog, lõpetanud Puhja Kk, Rakvere PedK, töötanud algklasside õpetajana Rahinge, Võõpste koolides ja Vastseliina Keskkoolis, 1961. a-st Kanepi lasteaia kasvataja, 1963-1983 lasteaia juhataja, tema ajal ehitati (1983) uus kaasaegne kolhoosidevaheline lasteaed Turu tänavale. †† Kanepi Ala k.13.06.2014 H-II V. (enne kellatorni kvartaliteest vasakul 6. reas).







9. Kasesalu, Ferdinand (*Kaagvere 6.01.1915 † 7.12.2000), tisler, kandlemeister ja kandlemängija, ka kõik ta viis venda mängisid kannelt isa Hugo innustusel, töötas (1963-75) Kanepi Kk. poiste tööõpetuse õpetajana. .†† Kanepi Ala k. P. (sissekäik eesmise parkimisplatsi juurest uue osa I kvartali nurgas).







10. Kasesalu, (Ärni) Erni (*Kaagvere 31.12.1927 † Tõrva 4.01.1994), Ferdinand K. vend, kandlemängija juba 6. eluaastast, 4-klassilises algkoolis õppis selgeks noodilugemise, lõpetas Võru Tööstustehnikumi, esimese kandle sai vennalt Ferdinandilt, kokku on tal olnud 13 kannelt, oli erilise mängumaneeriga, nimetatud ka vabariigi parimaks kandlemängijaks, kuulus pikemat aega Tõrva torupilli ansamblisse, esinenud ka paljudes välisriikides ENSV ametlike delegatsioonide koosseisus rahvapillimängijana. Hauasambal tekst: „Katkes keel ja vaikis kannel“. †† Kanepi Ala k. (enne kellatorni paremal risti teega kvartali keskel, suure puusalu juures).







11. Kann, Jüri (*Rõuges 11.01.1832 † 20.04.1895), üks Adam Kannu 6-st musikaalsest pojast, õppis Kaagvere külakoolis, Kanepi kihelkonnakoolis, töötas 40 aastat (1853-93) Kaagvere kooli juhatajana, juhatas koore, valmistas koolipoistega viiuleid, asutas viiulikoori ja 1864 „muusikakoori“ - puhkpilliorkestri, käis sellega I üldlaulupeol Tartus tänavanurgal marsse mängimas, kasvatas vennast Hansust suurepärase tenori ja oma pojast Osvaldist (4.12.1865 - 8.11.1911) endale mantlipärija koolmeistri ametis. “.†† Kanepi Ala k. (Kannude perekonna kalm asus vanemas osas, kalmu ei leitud).





12. Koger, Kalev (*Kooraste v. Obuala 13.5.1933 † Erastvere 2.08.2003), eesti filoloog, ühiskonnateadlane, ajalookandidaat (1970). Õppinud Jõksi algkoolis, lõpetanud Kanepi 7 kl. kooli, Tartu Õpetajate Instituudi, Tartu Ülikooli eesti filoloogia, aspirantuuri, töötanud ülikooli ühiskonnateaduste õppejõuna, dotsendina ja kateedrijuhatajana kuni 1973, oli Tallinna Pedagoogilise Instituudi rektor aastatel 1973-1976, pärast seda 1976-80 Juhtimisinstituudi dotsent. Avaldanud artikleid. .†† Kanepi Ala k. uus III 55. (läheduses Harjude kalmud).







13. Küün, August (*Jõksi k. 2.11.1871 † Kanepi 4.07.1938), koolmeister, Kanepi kooliõpetaja Õie Helmine Harju isa, õppis Jõksis ja Kanepi kihelkonnakoolis, Võru linnakoolis sai õpetajakutse, valiti 1890 Vana-Piigandi vallakooli juhatajaks, kool asus (Kanepis) Ritsike jõe ääres vallamaja vastas, magasiaida kõrval, töötas 35 aastat kooli juhatajana, oli hinnatud koolmeister, 1894.a. liideti Vana-Piigandi vald Erastvere vallaga, koolile lisandusid suletud Erastvere mõisakooli ja Vastse-Piigandi e. Heisri kooli õpilased. Koostanud kronoloogia Vana-Piigandi koolis töötanud õpetajate kohta. Tema pensionile minnes (1925) suleti Vana-Piigandi kool, õpilased viidi Kanepi kooli alla. †† Kanepi Ala k. H II-7 (peatee ääres pärast kabelit vasakul 3. plats).








14. Lasting, Väino (*Kanepis 10.08.1929 † Tallinn 23.07.1981), Kanepi kooli kasvandik, loodusteadlane, mükoloog, mikrobioloog, bioloogiakandidaat, töötas teadurina Sakus Eesti Maaviljeluse ja Maaparanduse Instituudis, samas on maetud ka ta vanemad Antonina Lill (*1908 †1982) ja Rudolf Lasting (1900 † 1930) †† Kanepi Ala k. J-I- 39 (kellatornist vasakul kvartalitee ääres Drenkhani kalmust edasi).








15. Leib, Dominikus Gustav-Johannes (*Erastvere v. 4.10.1903 † Kanepi 29.07.1989), sõjaväelane, majandustegelane, Ülo Leiva isa, vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjas, osales Munamäe lahingus, lõpetas (1926) Tallinnas Allohvitseride kooli sideohvitserina ja (1929) kaadriohvitserina. Kuulus K L, autasustatud aukaitseliitlase käevõruga ning Valgeristi teenetemärgiga, Magaril Savi talus arendas savitööstust, Võrumaa Tellisetöösturite Ühingu asutajaid, määrati (1944-46) Kanepi, Põlgaste ja Erastvere MTK sõjalise õppuse õpetajaks, Kanepi TK juhatuse esimeheks (kuni 1950), kinkis oma savitööstuse kooperatiivile, Võru TK Liidu juhatuse liige, Põlva TK volinik, Põlva Filatelistide ühingu ja Kalameeste seltsi liige, Põlva rajooni Kalastajate Liidu esimees, Kanepi osakonna esimees, looduskaitsja, autasustatud kalastaja kuldmärgiga, Samas on maetud tema õmblejannast abikaasa Helene Leib (9.05.1905 † Kanepi 25.11.1973).  †† Kanepi Ala k.H-II-7 (kellatorni tee ääres vasakul).



 




16. Leib, Ülo (*Võru 20.11.1931 † Kanepi 18.02.2012), Dominikuse poeg, represseeritud, õpetaja, kultuuritöötaja, muusikajuht, fotograaf, õppinud Põlgaste 7-kl. K. ja Võru Kk, lõpetas maanoorte Kk., oli Kanepi 7-kl. K. ja Kanepi Kk. kehalise kasvatuse ja muusika õpetajana, juhendas puhkpilliringi, fotoringi, kultuurimaja direktor, juhendas orkestrit, naisansamblit, laulusoliste, 1976-1982 Erastvere Hooldekodu direktor, valiti 1965-76 ja 1982-1991 Kanepi külanõukogu esimeheks, valmistas ette Kanepi külanõukogu vallaks ümbervormistamise (19.12.1991), vallavolikogu liige, majanduskomisjoni esimees. †† Kanepi Ala k. H-II-7 V. (kalm vanemate kõrval)







17. Loot, Joonas Johani p.(*27.7.1876 Mäe-Peratsjärve t. Kooraste v. † hukkunud Siberis sunnitöölaagris), teenis 1899-1906 vene kroonus, osales allohvitseri ja veltveeblina Vene-Jaapani sõjas, sai haavata, ülendati lipnikuks, osales I M-s. ja Eesti Vabadussõjas, ülendati leitnandiks, alam-kapteniks 1919, kapteniks 1924, teenis peale sõja lõppu 3. ja 7. jalaväe rügemendis 1925. a-ni, olnud Ohvitseride Kogu liige, K.L. Kanepi malevkonna päälik 1925. a-st, omab 3., 4. järgu Georgi Risti, K.L. 5. kl. Kotkaristi, 3. kl. Valgeristi, Eesti ja Läti Vabadussõja mälestusmärgid. Kogu pere küüditati Siberisse. (Lootide perekonna kalmud Ala H-I-7 ja H-I-106.peaks olema ksenotaaf, kalme ei leitud).




18. Mitt, Juhan (*Valgjärve v. Kiltre t. 22.07.1894 † langes 18.12.1919 Vabadussõjas Värska all), Märt Miti poeg, K. Miti vend, nooremleitnant, Vabadusristi kavaler, lõpetas Tartu reaalkooli ja Irkutski lipnikekooli, võttis osa I ka maailmasõjast. Nimi Vabadussõja ausambal. †† Kanepi Ala k. (peatee ääres raudaiaga kalm paremal II kv. lõpupoole).









19. Mitt, Karl Gustav. (*26.01.1861 Vastse-Nõo m. † 22.01.1953 Kiltre t. Valgjärvel), Märt Miti poeg, Juhan Miti vend, poliitikategelane, põllumees Kiltre talus, 1917-19 töötas Kaug-Idas, kodumaal tegev kohalikes majandusettevõtteis, Tamme muusikakooris, Tamme piimatalituse asutajaid ja juhataja, Kanepi kihelkonna konvendi saadik 1890-1907, Valgjärve esindaja ülemaalisel rahvaesindajate kokkutulekul Tartus 1905.a. 1929 asus elama Tartusse, kirjutas memuaare, vanaduspäevad veetis Kiltrel..O. Kruus on jäädvustanud teda  raamatus „Aeg atra seada“.†† Kanepi Ala k. (peatee ääres raudaia sees Mittide platsil P)







20. Raudjalg, Johan (*Tarvastu khk Kuresaares Viljandimaal 6.12.1862 † Kanepi 1935). põllumees, köster, kihelkonnakooli juhataja 1884-1897 ja ka Eesti iseseisvuse ajal, Kanepi koguduse köster 1897-1924, a-st 1924. a-st tegev põllumehena, olnud Kanepi Laulu- ja Mängu Seltsi esimees ja aseesimees, tegev Kanepi Põllumeeste Seltsis ja Kanepi mesilasepidamise Seltsi asutajaid ja juhataja 1913-17, Erastvere valla volikogu liige 1924-30, Võru maavolikogu liige. rahvaerakondlane. †† Kanepi Ala k. (kalmu ei leitud)





21. Teder, Linda (*Võru 1.07.1918 † Kolepi 27.02.1997), õpetaja, koolijuht, lõpetanud Võru RHS EG, Võru Naiskutsekooli, Tallinna Pedagoogiumi, TÕI matemaatika-füüsika erialal, Gaidide maleva juhte, 1940-44 Kärgula algkooli õpetaja, 1944-50 Kanepi MTK direktor, vabastatud ja üle viidud üle ”teenistuse huvides” Kolepi MTK õpetajaks 1950-68. a., avaldanud ajakirjanduses tähelepanekuid pedagoogikast ja loodusest, ajakirjanduses on temast kirjutanud L. Valper ja rež. T. Kaskpeidi portreefilm L. Tedrest. „Kitsekarjus“. Samas maetud ka ta ema. †† Kanepi Ala k. ↑→ I-124 P. (tee ääres enne kellatorni paremal)









22. Tina, August Hermann (*Võrus 18.07.1896 † Võrus 4.11.1989), koolmeister ja seltside tegelane, oli vabatahtlikuna Eesti Vabadussõjas, töötanud 31 aastat õpetajana, Jõksi algkooli õpetaja, (1946-50) juhataja, Kasaritsa v. Kolepi, Kaagvere, Karste kooli juhataja, Kooraste MTK õppealajuhataja, Kanepi 7-kl. K. matemaatika-füüsika õpetaja, Kanepi Lauluseltsi, Tuletõrje seltsi ja õpetajate ühingu tegelane, Jõksi Karskustoimkonna laulukoori asutaja ja juhataja, Kaagvere Lugemisringi esimees, näitejuht ja näitleja ka Võrus, K. L. Kooraste Kompanii õppepäälik, sanitaarpäälik, Noorkotkaste Kaagvere haukapere vanahaugas, looduskaitse usaldusmees, Mõntsi külakapelli asutaja ja juhataja, kogunud palju koduloolisi materjale muuseumidele, kirjutanud mälestusi, nimetatud Eesti Rahva Muuseumi aukorrespondendiks, autasustatud medaliga ja tuletõrje kuldmärgiga. †† Kanepi Ala k. Uus 44-IV (kabelist paremal 5. rida  kvartali keskel)








Kanepi Ala kalmistu on pühitsetud 1847. Kabeli ehitusel osalenud Kooraste, Karste, Jõksi ja Kanepi taluperemeeste nimed on graveeritud kividele, mis ümbritsevad kabeli ust ja aknaid. Varasematel aastatel on kabelis hoitud lahkunute kirste ja korraldatud seal ka nende ärasaatmist.
Kalmistute plaanid on valmistatud üheaegselt Mäe ja Ala kalmistule 1911, mille originaal on üle antud Eesti Ajalooarhiivile 24.07.1996. Kanepi vallas valmistati nendest koopiad. Kalmistu plaanidel on numbritega märgitud kiriku poolt müüdud pärand matmisplatsid ja vastavad nimekirjad selle kohta, kes matuseplatsi on ostnud. Kahjuks on aegade jooksul matmisplatside suurust ja numbreid kalmistutöötajate poolt käsitsi ülekirjutatud, sageli ka mahakustutatud, mistõttu ei vasta nendele maetute või ülemaetute andmed nimekirjades toodud nimedega. Nii nõukogude ajal kui ka tänapäeval matuseplatse ametlikult ei müüda samuti ei reserveerita. Perekonna matuseplatsile maetakse sama perekonna liikmeid. Sageli on nende põrmud toodud Eestimaalt või kaugemaltki mitu põlvkonda hiljem. Andmed matmisraamatute kohta aastatel 1951-1990 on kantud arvutidisketile ja antud üle vallavalitsusele ning kirikule.










Kanepi Mäe ja Ala kalmistu blogilehe loomise heaks tegelesid vabatahtlikena hauatähiste pildistamisega Kanepi Noortekeskuse korraldatud Õpilasmaleva raames 2014. aasta juunist oktoobrini Kanepi Gümnaasiumi õpilane Birgit Kaleva ja Tartu M. Härma Gümnaasiumi õpilane Linda Jalas, kes koos Kanepi Gümnaasiumi puutöö õpetaja Urmas Kivirannaga valmistasid esmakordselt ka Mäe kalmistu kvartalitähised. Need paigaldas kalmistutöötaja Margus Veskemaa, kes abistas tõhusalt ka kultuurilooliste kalmude leidmisel ning kalmistute plaanidele kandmisel. Hauatähiste kohta käivad tekstid elulooliste andmetega koostas Milvi Hirvlaane. Blogilehe kujundas missioonitundega ANK juhataja Erle Pärgmäe.
Tunnustagem kõiki, kes sellele kultuurilooliselt olulisele ettevõtmisele kaasa aitasid, nõu ja jõuga toetasid, eriti Kanepi Avatud Noortekeskust, Kanepi Gümnaasiumi ja Kanepi Seltsimaja. Tänusõnad kuuluvad lisaks tublidele tüdrukutele Lindale ja Birgitile ka nende vanematele, kes oma toetusega lõid tingimused noorte vabatahtlike tööle kodupaiga hüvanguks. Samuti Margus Veskemaale, kes vastutulelikult tegi suurt lisatööd. Tuleb tunnistada, et ka ilma projektide kirjutamiseta ja suuremate rahaliste kulutusteta saab hea tahtmise korral midagi olulist kodukandi heaks ära teha, isegi kui piirduda vaid üleskutsega kohalikus ajalehes. Suur tänu Marju Jalasele, kes aitas kõigile selle ettevõtmisega seonduvatele probleemidele lahendused leida ja korraldas 2. novembril 2014 traditsioonilisel hingedepäeva tähistamisel seltsimajas ka Kanepi kihelkonna kultuurilooliste kalmude blogi esitluse Kanepi rahvale.


Milvi Hirvlaane




Linda ja Birgit